Manduco

Ilha do Fogo: Cultura, Gentes e Vivencias

ULTIMAS Post New Entry

Lingua Kabuverdianu: Nos Rik?za y Valor!

Posted by Agnelo A. Montrond on March 31, 2010 at 12:36 AM

Pa Agnelo A. Montrond, USA


“Mon Pays est une musique”, palavras di ilustri puéta revulusionáriu, skritor, krítiku literáriu, kronista y difensor di nos lingua matérnu Mário Fonseca (1939 – 2009). Es puéta ten razaun. Kabuverdi e múzika y serenata na nos arkipélagu di morabéza ki ta atraí mundu interu y oji dja el ka e más kes “... ilhas perdidas no meio do mar, esquecidas num canto do Mundo ... que as ondas embalam, maltratam, abraçam ...”.


Oji Kabuverdi e un distinu turístiku bastanti prokuradu pa rikéza di nos praia, múzika, kulinária, pás, suségu, sol y morabéza. Kabuverdi e un rozadi di dés ilha y oitu djeu, ki santísimu Papa João Paulo II beja-l se txon y abensu-l se povu, rodidjadu na mon di Áfrika, rodiadu na piskós di Európa, ta boiâ na Oseanu Atalántiku móda un stréla sintilanti ta brilhâ pa enfeitâ univérsu. Tito Paris kantâ ma sabura e la na nos térra Kabuverdi, y e simé. Kabuverdi e múzika más sabi ki du ten, kantadu na Kriolu, kunpanhadu ku kavakinhu, xukalhu, vióla, violaun, réku-réku, y robéka. Disprezâ nos lingua e rabaxâ tudu kenha ki ta kanta-l, skrebe-l, ntende-l y papia-l. Si Kriolu e ka lingua antan mórna di Cesária e ka múzika, Odju d’agu di Dr. Manuel Veiga e ka libru, rafodju e ka konbérsu, y kabuverdianu e ka argen.


Kriolu e lingua sima kualker un otu. Ningen ka mestê difende-l. Ki mestedu gó e asumi Kriolu abértamenti komu nos lingua di faktu. Kriolu ka ta fitxa-nu nen e ka ta limita-nu pamodi el e liberdadi di nos identidadi transnasional. Kriolu e nos morabéza ki ta abri Porton di Nos Ilha a tudu kenha ki ta konkô di karkel óra. Kriolu ka ten prigu pamó el ten se sintasi, se semántika, se iliméntus pragmátikus y di metalinguístika ki e própi di-sel, diferenti di portuges y di otus lingua. Du ka ta xinâ papia-l na skóla, na un anbienti akadémiku, móda purtuges ki pa nos e un lingua stranjeru. Dja N fraba el y N ta tornâ ripiti-l. Du ta adkiri-l spontaneamenti y na diskóntra na interasaun susial. El e marka di nos identidadi kultural. Kriolu e di-nos, du erda-l di nos gentis más grandi. Kriolu e distinu di ómi na préga-l mar azul ta bá pa térra londji. El e kel sarason mulatu la riba ta gardâ porton di nos nason. Kriolu e létra ki sta farta-nu na nos inu nasional ki inda sta skrebedu y kantadu só na purtuges. Inu nasional e inu di NOS NASON ki debe skrebedu y kantadu na lingua di nos nason ki e KRIOLU – Lingua Kabuverdianu, spritu-l funaná, alma-l mórna, konsolu-l nos dor, y alegria di nos bandera. Ofisializa-l e nos jurdisan. E saldâ nos dívida ku povu kabuverdianu. E da-l statutu ofisial sima kel ki dadu a purtuges na konstituisaun. Si e ka oji manhâ gó e sértu. Sédu ó tardi e ta subi tronu-l nos dignidadi.


Ofisializâ Kriolu signifikâ rekonhesê y valorizâ nos lingua nativu y da kabuverdianus más liberdadi pa skodjê kualker varianti di Kriolu ou purtuges pa kumunikâ na kualker lugar y na kualker situasaun.Ofisializâ Kriolu e kabâ ku kulonialismu linguistiku na Kabuverdi ki duranti sinku sékulu obrigâ tudu kabuverdianus a papiâ, lér, obi y skrebê na purtuges y proibi Kriolu na skóla, na tribunal, na repartisaun públika, etc. Ofisializâ Kriolu e putensiâ kabuverdianus ki ta vivê na diáspora undi autoridadis ta fikâ ta da más ruspetu pa Kriolu komu lingua ofisial. Kuzé ki sa ta fartâ e vontadi pulitika na parlaméntu pa kriâ kondisaun pa Kriolu pode dizenvolvê y afirmâ na spétru linguistiku dual na Kabuverdi y na diáspura undi ki ten kabuverdianus. Stadu debê promovê uzu di Kriolu na ensinu desdi jardin infantil te prugramas di dotoraméntu na Universidadi di Kabuverdi ki debê ekuasionâ pusibilidadi di kria un laboratóriu di linguistika aplikada ku distaki pa lingua kabuverdianu pa studa y investiga Kriolu.


Rikéza y valor di Lingua Kabuverdianu e más ki présu di adiaméntu pulítiku di se ofisializason! Enbóra Lingua Kabuverdianu inda ka ofisializadu, el balê más ki oru ó diamante pa nos identidadi kultural. Nos Kriolu e inekivokamenti riku, rikísimu própi. Kriolu e rikéza di nos pobréza y di tudu mal ki nos gentis pasâ. N ta konpartilhâ ku leitoris es lista di 35 expresaun diferenti y ekivalenti a da-l ku pó pa ilustrâ rikéza leksikal y semántiku di Kriolu. Es lista sta londji di sta konplétu y el ta integrâ expresauns uzadu na Sotavéntu. N ta kunvidâ leitoris a kontribui ku expresauns ki ka sta na es lista, tantu ku kes di Sotavéntu ki sta fartâ kumó ku kes di Barlavéntu ki inda ka sta la, pa du kriâ un lista grandi y dipos du ta ben prokurâ splikâ oríjen di kes expresauns. Dizafiu dja sta lansadu y du ta kontâ ku kontribuisaun di tudu argen. Kel ó ki nhos ta skrebê, nhos skrebê na Kriolu y ku Alfabétu Ofísial, AK (ex-ALUPEC) si nhos dja prendê skrebê ku es alfabétu. Sinaun nhos podê skrebê di manera ki nhos sabê.


Trinta y sinku expresauns diferenti y ekivalenti a da-l ku pó: Aplika-l pó; Baza-l pó; Dal ku pó; Ferbe-l pó; Ferbeleta-l pó; Finka-l pó; Koki-l pó; Koze-l pó; Kruza-l pó; Kruzia-l pó; Kunzia-l pó; Lapi-l pó; Lonba-l pó; Lupri-l pó; Manduka-l pó; Mui-l pó; Nheme-l pó; Rakuti-l pó; Relanpia-l pó; Ronka-l pó; Skuarta-l pó; Spadjiga-l pó; Spankia-l pó; Trabankia-l pó; Tranka-l pó; Trinka-l pó; Tropika-l pó; Trotxa-l pó; Trotxi-l pó; Trobesa-l pó; Txobe-l pó; Xagua-l pó; Xobra-l pó; Zinbra-l pó; Zual pó; Zubia-l pó


N ta dixâ es perguntas li pa reflekson kuletivu:


1. Pamodi ki du ta utilizâ tantu expresauns diferenti pa du frâ mesmu kuza?


2. Será ki tudu kes expresauns ta signifikâ izatamenti mesmu kuza?


3. Ki palavras na es lista ki ka ben di purtuges?


4. Kal ki e nível kultural di es palavras (register level, sima ki ta fradu na Ingles): nível intelektual elevadu, nível kultural médiu, nível popular?


5. Kes palavras ki iventualmenti nhos atxâ na númeru 3 di undi ki es ben?


Nakel ténpu, skravus ta dada ku pó y ku xikóti pa po-s trabadjâ riju y a forsa. Es ta sotada sen dór na korasan. Y es ka tenba nen direitu di pupâ. Ses direitu éra sufriba kaladu. Es ka tenba niun otu direitu. Pa es direitus umanu éra direitu a pó, manduku, xikóti, xutu, ponta-pé, etc. Es lebâ pó di tudu manera. Es lebâ di-ses! Es lebâ pó tantu te ki ses peli fikâ kurtidu. Es e ka éra konsideradu umanu. Es ta bendeda, dada, y trokada a bel prazer di ses donus. Kel bes ta dada ku pó pa: iduka argen; po argen ruspetu; kastigâ argen pa el kurriji se érru; trâ fatisera; po argen na ton; dagudjâ mindju; dagudjâ fijon; dagudjâ kafé, etc. Pó, manduku, y xikóti éra distinu di mininu, di ómi, di mudjê, di fatisera, di mindju, di fijon, y di kafé. Talves e pur isu ki ten un monti di manera di frâ da ku pó na Kriolu. Ó ná?


Oji dja ténpu e otu. Kabuverdi oji e un pais livri, indipendenti, y soberanu, undi ki direitus, liberdadis y garantias e un direitu ki nos konstituisaun ta rezervâ pa tudu sidadaun kabuverdianu. Kabuverdi di oji e un izénplu di dimokrasia, y di bon governasaun. Kabuverdi e un nasaun kosmopolita global ki ka ten frontera. Sima ténpu ta bá ta birâ nóbu, respósta tanbê ta bá ta ranobâ. Nóvu sonhu, nóvu realidadi: du sunha ku paridadi di skudu kabuverdianu ku euro y di lingua kabuverdianu ku purtuges. Si sodadi e nos inu, antan stranjeru inda e nos sina. Na odju di stranjerus nos karta pustal e kafé di Fogu, banana di Santiagu, y grógu di Santantaun. Pa nos, Praia e nos Paris, Mindélu e nos Roma, S. Filipi e nos Nóva Iórki, y KRIOLU e nos lingua.

Incroyable mais vrai: advinha – kuza-ma-kuza ten argen ki da Kriolu ku pó na parlaméntu y mandukâ nos konstituisaun?


Agnelo A. Montrond

aamontrond@yahoo.com

http://alupeckatentadju.blogspot.com

Categories: Artigos, Agnelo Montrond

Post a Comment

Oops!

Oops, you forgot something.

Oops!

The words you entered did not match the given text. Please try again.

Already a member? Sign In

30 Comments

Reply Dr. Azágua
05:20 PM on April 04, 2010 
Irmauns, es pode frâ kuza kes krê! Nos Kriolu ê más sabi ki kuskus ku lêti kabra!

Têgó N sta xatiadu ku kel Djuzé dErriba. El odja-m na porta Sunset Café, N manda-l boka, el tra-m ku oitu pó na lonbada, N korré sê trás, N rupika-l kuátu trotxada na kuna di totís kel ba tramanuzâ di bês ki anbulânsia ben panha-l. Fradu ma nospital el sta pidi só pa da-l un vinhu manekôn. Dja-n txuma nha primu Napuliaun Kapitaun pa leba-l un vinhu manekôn di sê pá nho Diku di Baluárti ki tá konpo-l kabésa dun bês!
Reply Dr. Azágua
02:23 PM on April 04, 2010 
UNDI STA INTRODSAUN D'ES PAGINA, "MANDUKU DI PEDRO CARDOSO"?

AI NHA GENTI! MUNDU TEN BORTA!...
Reply Djuze D'erriba
03:42 AM on April 03, 2010 
Brincadeira oh kaka,Eu e que estou multado.Quero celebrar contigo um "Drink" em nomec de toda a humilde familia Fonseca do Fogo.Para ja vamos lancar tudo em nome do Anatolio Fonseca.Conheces por acaso estenome!?
Reply Djuze D'erriba
12:34 AM on April 03, 2010 
Kaka

Meu grande amigo-irmao.

Em primeiro lugar,eu,um puritano de gema,nao tolero desmazelo nem nenhum tipo de desleixo.Mereces,sem duvida,o meu "feed-back",mas olhe,aprenda ,primeiro a escrever o meu nome: Sou o Djuze D'erriba e nao aquilo que escrevestes.abracos do Djuze.Para ja estas multado.A sua multa sera um jantar de Lobster,as tuas custas, no Casino Mohingan Sun.No fim de Abril estarei la com fe em Deus,nesse Casino a jantar ......na ka custa,,,,Assim aprenderas a escrever o meu nome correctamente.Abracos.
Reply Danillon
09:22 PM on April 02, 2010 
Ai nha guenti! Letra G (Gê) de Geral ou Letra ? (guê) de Gatu?
Reply Agnelo A. Montrond
03:27 PM on April 02, 2010 
Nhos fra-m nha genti si meia-tiston furadu ten troku?
Reply Agnelo A. Montrond
03:22 PM on April 02, 2010 
As Contradições da escrita caótica do Morgadinho

Jà - este acento grave contradiz mesmo a escrita em português da palavra já. Nunca vi alguém a escrever isso em Crioulo a não ser este escriba de serviço.

C'er - Não entendi patavina do que o Morgadinho quis escrever com isso. Oh que afronta! Deus me acuda. Nem quero acreditar que ele quer escrever ser assim daquele jeito. Uaba! Golo na se prop baliza.

vict'ma - isto deve ser CrioFrancês (victime que virou vict'ma). O Morgadinho já rasgou a gramática e esta quase a partir o seu trompete com a K-clarinete dele . Nossa Senhora! Prometo voltar logo com mais...
Reply Kauverdianu
02:17 PM on April 02, 2010 
Montrond i nha amigu Marciano, purtuges di brazil ten son [dʓ] suma na palavra ['dʓɪɐ]. Logu tudu son di LKv ten se parenti na purtuges. - uidaut fundamentalism! Et
Reply CRISTAL
02:14 PM on April 02, 2010 
Fui
Reply Kaka
01:32 PM on April 02, 2010 
Caro Jose d'esriba, permita-me desacordar contigo em quase a totalidade do teu comentario.

Vejamos: A expressao "cultura inculta" so tem valor no contexto literario, que voce como homem de letras bem pode identificar. Quanto a objectividade, ela perde o valor por ser em si mesma antagonica, pois, a "incultura" nao pode ser uma caracteristica humana. Ela so pode ter esse valor poetico, do tipo " uma noite de dia", "uma agua seca" etc, porque a cultura eh (verbo Ser), el nao pode "ser" e "nao ser" ao mesmo tempo.

Contudo, compreendendo esta sua apreciacao literaria, nao alinho contigo quanto a tua interpretacao do valor do po, neste caso a violencia. Primeiro porque o articulista faz e propoe um excelente trabalho na questao da nossa identidade, como foi apreciado por Danilo. Segundo porque "o po" ou "violencia' tem sido a caracteristica de todas as culturas em qualquer dimensao espacial e temporal. Digo mais, que "o po" eh a essencia de todas as culturas e uma caracteristica vital para a sua sobrevivencia e determinante na sua propagacao.

Isto aplica-se tanto a nivel individual como comunitario. Repara, meu amigo: Quando leu o titulo, mesmo antes do primeiro paragrafo, nao te apoderaste do teu "po". Quantas vezes por dia eh que nao pegamos no nosso "po" nas coisas que fizemos? Num dos paragrafos no corpo do texto, o autor reere-se a isso. Agora concordas comigo que o teu comentario foi um "po", nao uma enumeracao como as que foram feitas, mas um exemplo acabado de como o "po" esta tao intimo na nossa identidade (foguense).
Reply CRISTAL
01:14 PM on April 02, 2010 
Fui pessoal! Esse ALUPEC da dor nas vistas. Sinceramente! Jamais voltarei abrir um texto desse. Meu fim de semana estragou tudo. Olho a arder. Fui
Reply RODJO
12:29 PM on April 02, 2010 
EU ATCHAR MUTO SABE ESTE ARTIGO DE GRANDE HOME DE VOZ DE CABO-VERDE:
.....
GUERRA SEM TREGUA ENTRE DÔS LETRA "C" & "K"
Jà tem algum tempe ,qu'letra "C "

Tem estôde zangôde

Jà tem algum tempe, qu'letra " C "

Tem side maltratôde

Depôs de mute séculos e séculos

Depôs de bons e leais service rendide

Sem mais nem menos , p'al... " C'er " despedide

Sem motive e sem razaon

D'ALFABETO , qu'dà nôs tude EDUCACON !.

//

Jà tem algum tempe ,qu'letra "C ".

Tem side humilhôde

Jà tem algum tempe ,qu'letra " C "

Tem side vict'ma ,dum conspiraçao

Decisao absurdo e sem razao

Sês bons service ,pâ nôs pove, na sê construçao

Orquestrôde irresponsàvelmente

Num concerto ,sem pê nem cabéça

So pâ lançà confusao ,na nôs educaçao !..

//

PORQUE !... QU'ês bà !... p'êscà !.... " K "

//

Enquanto ,mi ê lembrôde ,com nostalgia

Ele ê l'ê utilisôde , Kom... hipo"Kresia

Enquanto mi ê utilisôde ,com inteligência

Ele ê l'ê emprestôde ,Kom reticência !..

//

Mi nhâ utilidade ,ê nâ sentide positivo

Educaçao e construçao

El , êl foi pescôde ,pâ negatividade

Pâ maldade !... e Confusao !..

//

Es trà "C " pâ metê " K "

Sem motive e sem razon

Es trà " C " pâ metê " K "

Pâ controlà !.. KONSPIRACON !..

//

Es trà " C " ,come coraçon

Pâ metê " K " come K G B

Es trà " C " d'nôs CULTURA

Pâ metê " K " ... KONTRA - CULTURA !..

//

Ele !... " K " tem sensibilidade

Ele !..." K " tem educaçao

Ele !... " K " tem utilidade

Ele !... " K " tem instruçao

//

Ele !... " K " tem humildade

Ele !..." K " tem orgulho

Ele !..." K " tem bagaja d'ensino

Ele !..." K " tem ESTITIKA !... pâ sirvi nâ nôs escola !...


Estoria estoria D'UM GUERRA SEM TREGUA entre letra ( " C " ) & ( " K " ) contôde pâ Um Criol na Frânça !....

Morgadinho !...
Reply Agnelo A. Montrond
12:03 PM on April 02, 2010 
N ta pensâ ma e saudável dibatê ortografia di Kriolu - Lingua Kabuverdianu, ku spritu di abertura dimokrátiku, sen krispasaun, ku elevasaun, étika, ruspetu na es expasu dignu di partisipasaun di nos tudu: na anonimatu ó ku frontalidadi. N ta apruveitâ pa konpartilha ku leitoris es artigu li pa sirbi di referênsia pa es dibati:

ALFABETU KABUVERDIANU
Pa Marsianu Nha Ida Padri Nukulau Ferera


Ale li un rezumu di regras di alfabetu kabuverdianu ofisial: Studus di fonetika di nos lingua mostra ma, bazikamenti, tudu son ki ten na nos lingua, ten tanbe na lingua purtuges, exseptu:

son [dʒ] ki ta reprezentadu pa digrafu DJ/dj - ezenplu: El djobe-m so ku rabu di odju;

son [ŋ] (= son aprosimadu) ki ta reprezentadu pa Ñ/ñ - ezenplu: El xatia ku mi, el ñuli-m, el ba se kaminhu; son [tʃ] ki ta reprezentadu pa digrafu TX/tx - ezenplu:

Txuba txobe bedju!

Otu diferensa baziku entri alfabetu kabuverdianu i alfabetu purtuges, e ki nos alfabetu ta sigi rekomendason di Asosiason
Fonetiku Internasional - un organizason ki ta djunta sientistas di lingua di mundu interu. Es rekomendason e pa liberta nos
desendentis di dikora ortografia pa-sisi, di pasa mal dibaldi trokadu erus ortografiku.

Es rekomendason sientifiku ta fla ma un mesmu son debe skrebedu di mesmu manera na kualker palavra pa kriansa ka ten nesesidadi di purgunta modi ta skrebedu nenhun palavra. Trokadu es rekomendason, nu ten:

Son [s] ki na purtuges ta reprezentadu na alguns palavra ku C, na otus ku Ç, na otus ku S, na otus ku SS, na otus ku X , na nos lingua, es son [s] ta reprezentadu apenas ku S na kualker palavra ki es son
ta surji - ezenplu: purtuges: associação / próximo / cinema / sineta; kabuverdianu: asosiason / prosimu / sinema / sineta.

Son [k] ki na purtuges ta reprezentadu na alguns palavra ku C, na otus ku Q, na otus ku QU, na otus ku X, na otus ku K, na nos lingua, es son [k] ta reprezentadu apenas ku K na kualker palavra ki es son ta surji - ezenplu: purtuges: cama / quarto / quente / flexão / karaté; kabuverdianu: kama / kuartu / kenti / flekson / karate.
Son [ʒ] ki na purtuges ta reprezentadu na alguns palavra ku G, na otus ku J , na nos lingua, es son [ʒ] ta reprezentadu apenas ku J na kualker palavra ki es son ta surji - ezenplu: purtuges: gelo / jeito / imagem; kabuverdianu: jelu / jeitu / imajen. Asin,
na nos lingua, letra G ta reprezenta apenas son [g], mesmu antis di E o I - ezenplu: galu / purtuges / gindasti. Son [u] ki na purtuges ta reprezentadu na alguns palavra ku U, na otus ku O - na nos lingua, es son [u] ta reprezentadu apenas ku U na kualker palavra ki es son
ta surji - ezenplu: purtuges: uva / santo; kabuverdianu: uva / santu.
Son [ʃ] ki na purtuges ta reprezentadu na alguns palavra ku CH, na otus ku X - na nos lingua, es son [ʃ] ta reprezentadu apenas ku X na kualker palavra ki es son ta surji - ezenplu: purtuges: chá / xarope;
kabuverdianu: xa / xaropi.

Son [z] ki na purtuges ta reprezentadu na alguns palavra ku Z, na otus ku S, na otus ku X - na nos lingua, es son [z] ta reprezentadu
apenas ku Z na kualker palavra ki es son ta surji - ezenplu: purtuges: zero / casa / exame; kabuverdianu: zeru / kaza
/ ezami.

Na nos lingua, ta utilizadu H so na digrafu LH i NH (ezenplu: pilha / banhu).

Pronomi pesoal sujeitu primeru pesoa di singular ta reprezentadu pa N (senpri N maiuskulu i separadu di otus palavra)
- ezenplu: Dja N djobe kaneta, mas N ka atxa-l.
Ta uzadu trasu-di-union (ifen) pa separa verbu di pronomi pesoal konplementu
- ezenplu: Da-m / da-bu / da-l / da-nu / da-nhos / da-s un abrasu.
Na varianti di Santiagu: a) Nazalizason di vogais e senpri ku N - ezenplu: purtuges: amanhã / tanto / tempo / fim / tromba
/ um; kabuverdianu: manhan / tantu / tenpu / fin / tronba / un. b) Ka ta uzadu nenhun letra mudu - ezenplu: purtuges: acção / futebol / hoje / baptizado; kabuverdianu: ason / futbol / oji / batizadu.
Reply Kauverdianu
10:40 AM on April 02, 2010 
Mas un kuresãu: na nha skrita asentu ortografiku ka ta entra nen sinhor ipasiloni. Motivus N ta splika-nhos es dispos.
Boa Páskua la pa Merka!!!
Reply Kauverdianu
10:33 AM on April 02, 2010 
Un testu na AK (sperensia I) pa odju ka fika ta menhimenhi nen pa ka borse leredoris:

"Pa papia di Lingua i Omi cabuverdianu du tem ki racua na tenpu. Tenpu di colonizasãu di santiagu di Cabuverdi i des arkipelagu. Istoria ta rejista ma kantu purtuges txiga li ka tenba nigen li moradu i ki colonizasãu di Santiagu, prumeru ilha a ser colonizadu, foi fetu ku culonus europeu i scravus di monti etnia di costa africanu.
Na inisiu, Lingua ki kes colonizador traze era un txada. Txeu di kes culonu europeu era analfabetu i entri es tanbe es ta papiaba mas di ki un dialetu. Pur izenplu, pa papia sobritudu di culonus purtuges, na data, diferensa dialetal di Norti a sul di esti a oesti di purtugal era bastanti diferenti di kel ki e oji, na tudu conponenti di gramatika di purtuges. Si du djobe origem susial i prufisional di kes prumeru culonu nu ta tem un ideia claru di dialetu kes traze pa Kv, i ki en contatu ku Lingua ki kada etnia scravizadu ta papiaba da un tipu di jargon-pidjin-criolu? pa ki oji nu pode fla ma nu ten un LKv. Mais, diferensas dialetal na Kv nu debe djobe-s e studa-s pa du pode conprende-s. A partida es diferensas sta na origen susial di kes prumeru cazais criolu ki transplantadu di Santiagu pa Fogu, di Fogu pa Sanbisenti djuntu ku ses patrons brancu.
N ta considera ma LKv rezultadu di fuzãu di diversus falar criolu. Povu di Kv ta cumunica, ta intende cunpanheru, mesmu ki cada un papia na se dialetu comunitariu. Pur isu, N pode fla ma oji nu tem un Lingua Nasional ki ta identifika-nu ki nu pode txuma-l ku ruspetu: Lingua Cabuverdianu. I si argen pargunta-bu ki bu ta papia bu pode risponde-l ku orgulhu ?Mi N ta papia Lkv? suma purtuges ta fla: ?-Eu Falo português?; franses ta fla: - ?Je parle français? ; Ingles ta fla: - ?I speak English?, etc. Claru sta, tanbe nada ka ta inpidi Cabuverdianu di da un rasposta un sima kel li : Mi e cabuverdianu, ta fala Lingua Cabuverdianu, falo português, je parle français, I speak English i mas otus linguas di mundu.
Nu entantu, nu meste tem en conta ma kantu purtuges txiga na Cabuverdi es aplika kes mesmu prinsipi di romanizasãu, inosentimenti, claru,? inpozisãu di ses Lingua, relijiãu i cultura na kes skravu kes traze pa li pa bem trabadja sima animal i suma animal es foi tratadu. Povuamentu i surgimentu di un nobu cultura foi naturalmenti consekuensia.
Duranti un longu di kinhentus anu di akulturasãu i algun dexa bai, Natureza caba pa cria nes txon un ?Omi Ibridu? ki e ka branku nen e ka pretu? Nu fundu um mestisu ou si nu cre um mulatu ou um criolu cu tudu se carga pejorativu.
Trinta i sinku anu dipos di indipendensia Nasional nu debeba, nos, fidjus di tera, rebatiza nos cabesa. Atensãu, sen ser dizoredjadu. I un di kes forma ta pasa pa identifikasãu, valorizasãu susial i institusional di nos cultura, na pundi Lingua ki nu ta papia ta fika di riba-l tudu."

Nota: Es testu sta publikadu na Kuverdianu.blogspot.com ku regras di AK!!!
Reply Danillon
09:58 AM on April 02, 2010 
A verdade do Rodju e José di Tubedja, não é nada agradável ler um texto em crioulo, mas é só uma questão de adaptação, eu tambem sinto que seja "borcedu" ler o crioulo mas é extremamente confortante ouvir a minha língua as suas expressões, os seus vocábulos arcaicos que hoje cairam em desuso. Estou muito feliz hoje por encontrar algumas daquelas palavras ligadas ao verbo "sota".Porque não desafiar os leitores na recuperação destas palavras, agora com todo o seu significado,antonimos, e etimologia. Tipo "laite" lantena (com origem no inglês directamente de Merca, Lascal pó, qui bem di lascado, partido di karkel manera ...Xagual pó que surge da ultima lavagem. "bastional" talvez do basted. O texto acima vou ler depois com atenção porque como Rodju sta menhimenhi e kalapitchadu. Ainda tenho que aprender o crioulo, familiarizar com a escrita de certas palavras.
Abraços ou "teta" na língua di Fogo
Reply JOSE TUBEDJA
09:13 AM on April 02, 2010 
Ahhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh. Uahhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh. Tenta le es textu li e moda tenta incara Sol na mes di Maio na Djarfogu. Nhos tra-m es light na odju. Ah patricio di Rubera Dje, Uahhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhhh
Reply Djuze D'erriba
11:11 PM on April 01, 2010 
confesso que nao consegui ler para alem do primeiro paragrafo.A lente virou-me fraca.Saltei de seguida para os comentarios.Boa. Ali entao foi mesmo divertido.Ri-me a torto e a direito.Mas porque tanto po.Que desmedida violencia e esta?.E po, e po, e po e mais po.Nao sera a violencia um sinal de uma cultura inculta!?Entendi perfeitamente que se se quer esgotar a riqueza lexical do nosso criolo-E claro-Mas ao inves do po porque nao abracos, ou entao pao com o til sobre o a!?
Reply Kauverdianu
08:27 PM on April 01, 2010 
Era pa traze mas dos liberdadi linguistiku: trotxa-l po! i pa druba- po!
Et.
Reply FERRO
10:52 AM on April 01, 2010 
Os verbos manducar es familia, primo muitos directo de sotar e farfadjar parapos nos cacurutas de burrancos.
Os burrancos que escrever torto crioulo ou portugues aquis abaixo segues os verbos:
Sorrodja-l ( verbo ligado a ramo de purgueras verdes)

Lasca-l po ( verbo ligados ( verbos matchicados que vir de qualquer po que incontrar no chao)

Mas estas verbos precisar ligar com sujeito que praticar accao contrario de estabelicidos nos ruspetos e papiamentos.
Antao tus tusquiar pos a tudo aqueles que papiar mal noso lingua.