Manduco

Ilha do Fogo: Cultura, Gentes e Vivencias

ULTIMAS Post New Entry

Guentis strada

Posted by Manduco on January 6, 2010 at 4:27 AM

Ês dias n-staba ta lembra di kantu mi era miodin, na txan, kes memorias sabi, ki tra-n águ na odju, ma faze-n ari au mesmu tempu.


Kes tempus n-temba mania di korda sedu pa-n ba dêta na kama nha pá. Ora ki-n fra sedu pode pô uns duas ora madrugada. Era sabi pa kaga.


Banda sinku y meia pramanha, anti galu abri odju, kel odju ki staba fitxadu, pamó galu na Txan ta drumi só ku un odju fitxadu, sin, pamó sel fitxa tudu dôs kel katxó ta dal pati um bez na piskóz, ma sima n-staba ta fra, antis galu abri kel odju fitxadu, guentis strada ta kumesaba ta txigapa trabadju. Kapataz, Fatin di Andilinu era primeru ki ta passa, el kusê kuatu mudjê, Diana, Maria, kel ôtu Maria y...y...djan diskisê nomi kel kuartu mudjê, ma Fatin ta diskurpan, kreki nem el ka ta lembra sês nomi tudu, di mudjês si kabesa sta-l bum inda el ta lembra, agó di kês korenta fidju go..., sim, Fatin ta passaba ku ses ronku mudjê na filera, el ta daba nha pá bondia, Bondia Neves, bondia Fatin, el tatumaba nha avó benson, Dina nha dan benson, Deus dabu um bon noiva, mázun vovó?!, el ta baraba pa postu trabadju, Oji du tem ki kaba es diki ku kel banketa la riba, sinan txuba ta rasta kes pedra tudu te kemada, el torna fra mudjes, pamodi onti noti djel fraba es el, naun pa es tudu, talvez só pa kes dôs mudjê kel drumi kues, ma el ka drumi kuês djuntu, kela tambê ê dimáz, Kapatáz ê kristaun. El drumi ku un tê meia noti y el kaba manxê na kasa kel otu. Xan fra drumi pa fika más lebi, pamó homi go kreki ka ta pregaba odju tê ki manxê, si ka fosi sim kumó kel konsigui fasê kês ronku fidju?!


Sól gó dja kumesa kenta guentis na mulera, Kapatáz manda tudu arguén panha farnel pa kafé di dez ora, baxu arvi, tudu mosus ta baza gufongu denti, sima burru ta nhamê mindju seku.


Kuatu hora tardi ê ora bá kasa, panha padja, da limária bibê,monda uns dôs koba mindju, kaba kubri kel funku, pô fijon riba, ruma kama, Pamó du ka sabê na kasa kenhê ki kapatáz ta ba drumi oji, drumi ná, sima ki dja du splika la riba.


Oji tempu sta sabi, neba detadu,kapel na burkan, Suma kusa go oji ta txobe. Podê txobê, nhá bedja pertatxuba, tumó kes diki ku banketa dja sta tudu prontu.


Di fatu txuba baza na txon na kel noti sima padja, sem manha, ku abusu ku tudu. Kes mosos ki staba ta bibê manekon na ká Ramiru panha mau, es fika tudu morsedu, sima pardal na txuba. Kel ropinha kes temba, kel um indéz, modja, manha gó si por argun akasu dadu um badju, kabu dja mariáz, ka tem ropa bá badju. Só sês pidi pistadu ó sés usa kel karsa rabu ratxadu kês leba padjigal onti. Ma kela é ka importanti, mas importanti é txon modjadu, tanki tudu intxidu tê boka, ôtu intxi tê ki baza na disgotu, tankon di boka fonti tambe sta bipi d'águ.


Banda sinku y meia pramanha guentis kumesa sai di kaza, baxu txuba inda, má só kel ziada fei-fei, só burrufu, kada um ku sê inxada na kosta, koraji fitxadu, sóku kel gorpi kafe na bandoba, pa bá baza inxada na txon, kada un na sê punhadu terra, ó na terra di ôtu, nu kasu di ken ki ka tem terra. Oji êinxada na txon tê ki xá bira kafé... ná, kel ditadu la ê na bila ki du ta usal, li na txan ê, Baza inxada tê ki nhô konxe Diniz. Nunka n-diskubri ken kê ês Diniz, ma el na se tempu el debe serba omi konxedu, sima nôs kapataz, kel ki tem um ronku mudje e korente um fidju, kel mudje ki-n ka sta lembra se nomi pari onti. Oji talvez Kapatáz tabá drumi na sê kaza... pel konxê mininu. Gentis, nhôs menti tambe sta puluidu dimáz. Kapataz é kristaun.


Aquele abraço

Eliezer Monteiro - Rio de Janeiro


Categories: Artigos, Eliezer Monteiro

Post a Comment

Oops!

Oops, you forgot something.

Oops!

The words you entered did not match the given text. Please try again.

Already a member? Sign In

5 Comments

Reply JOAO TAVARES
05:12 AM on January 07, 2010 
Parabéns meu caro Eliezer!
Eu acho extraordinário este teu dom de contar histórias cativantes que nos fazem voltar no tempo e reviver a nossa idade mais feliz!
Reply Manduco
03:57 PM on January 06, 2010 
Parabens Eliezer!
Grandi kumentariu, Francisco. Forti kuza ki da-n grasa na mundu!
Reply NAPOLEAO
09:34 AM on January 06, 2010 
Excelente trabalho de registo, Eliezer.
Quero crer que daqui para frente o Manduco criará condições para ser um site capaz de garantir aos investigadores (alunos, professores e/ou qualquer interessado) dados importantes sobre a história e cultura da ilha do Fogo.
Segundo intenção do seu proprietário e a equipa, Manduco, será uma fonte onde todos serão servidos.
Por isso, a contribuição desse trabalho é extraordinário para alicerçar a base do Manduco.
Parabéns, amigo.
Reply ARBA
08:35 AM on January 06, 2010 
Interessante! Transcrevo um comentario que encontrei no jornal Liberal sobre o Crioulo.

MARIA MADALENA IMACULADA DE JESUS (mariamadalena1930@hotmail.com)
PORQUÊ QUE A ESCRITA DO SENHOR NAPOLEÃO ANDRADE É DINAMICO E COM INTRODUÇÃO DE VOCÁBULOS PORTUGUESES EM CONSTANTES ALTERAÇÕES? Tenho verificado que o crioulo do senhor Napoleão Vieira Andrade é único que reflecte a dinâmica sociolinguística dos cabo-verdianos, sendo capaz de reflectir o aperfeiçoamento das palavras que eram mal pronunciadas na altura do analfabetismo geral da sociedade escravocrata. Vi que o verbo estar conjugado no pretérito imperfeito, exemplo: Estaba, é escrita no crioulo deste senhor ?ESTAVA?, o que demonstra um grande progresso. De facto os funcionários e a grande maioria dos caboverdianos utilizam os verbos na língua portuguesa para expressarem suas ideias de forma mais correcta. Reparo também que ao empregar a expressão, por exemplo: ?M- dá ?bu? na língua crioula, fica mais correcta que?N dabu?, escrito no Alupec, porque o M é o pronome pessoal e também possissivo. O ?N ?nunca deve desempenhar esta função. Parabéns Napoleão por escrever a nossa língua de acordo à realidade sociolinguística da nação.
Reply Francisco Mendes
06:13 AM on January 06, 2010 
Meu caro, inda bem ki Fatin e kristaun, pamódi sel fosse mossulmanu mudjês ku fidju era kantu entaun ? Mandanu más stórias.